UPPSALA UNIVERSITET

Finsk-ugriska instutitionen

Examensarbete (Estniska D1, 20p)

Vårterminen 2001

Handledare: Raimo Raag

Kuidas Tartu üliõpilased suhtuvad Eesti

ühinemisse Euroopa Liiduga

Maria Bjugård

1

Abstract In February 2001, I conducted an opinion poll among the students of Tartu University

concerning the enlargement of the European Union. The purpose of the poll was to clarify the

question of whether Estonian students have positive or negative opinions about Estonia�s

forthcoming accession to the European Union, and whether they are interested in getting more

information on this subject or not. The poll also focused on the university students� hopes and

fears associated with European Union enlargement. My thesis was that the majority would

have a negative opinion about the accession, and that they would not be interested in getting

more information about the future amalgamation with EU.

Information was gathered through 10 in-depth interviews and a questionnaire, which 258

students completed. The results showed that the students, to a large extent, are positively

minded about Estonia joining the European Union. It also showed that the students are

interested in getting more information, but that they might not be very active in searching for

such information.

In my treatise I compare these research findings with a poll conducted by Saar Poll -

Sotsiaal- ja turu-uuringud, for the Estonian EU Information Secretariat, which shows the

opinions of a cross-section of the people of Estonia. This poll showed, among other things,

that the students have a slightly more positive opinion about joining EU than the overall

population, but that students get more of their information from the Internet.

I also present and compare the doubts and hopes put forward by students that claim to be

exceedingly positive or negative towards Estonia�s acession to the EU.

2

Sisukord Abstract ......................................................................................................................1

1. Sissejuhatus ..........................................................................................................3

1.1 Eesmärk ..........................................................................................................3

2. Meetod ja materjalid ..............................................................................................4

3. Tulemused ..........................................................................................................5

3.1 Ankeetide tulemused ........................................................................................5

3.1.1 Küsimused 1-2 ning 8, Seisukohad ..........................................................5

3.1.2 Küsimused 3-5, Infoallikad ......................................................................8

3.1.3 Küsimused 6-7, Lootused ja kahtlused ....................................................9

3.2 Intervjuude tulemused ........................................................................................11

3.2.1 Küsimused EL informatsiooni kohta ....................................................11

3.2.2 Küsimused EL informatsiooni allikate kohta ........................................12

3.2.3 Kahtlused ja lootused ............................................................................13

4. Tulemuste analüüs ..............................................................................................19

5. Kokkuvõte ................................................................................................................22

Allikad ......................................................................................................................23

Lisad ............................................................................................................................24

Lisa 1. Ankeet ..........................................................................................................24

Lisa 2. Kahtlused ja lootused ..................................................................................25

3

1 Sissejuhatus

1.1 Eesmärk Eesti Vabariik on üks kuuest Euroopa Liidu kandidaadimaast, kellega alustati

läbirääkimisi 1998. aasta kevadel. Enne, kui riik saab liituda Euroopa Liiduga peaks olema

täidetud viis põhinõudmist. Riik ei pea mitte ainult olema osa Euroopast ja demokraatlik, vaid

tuleb ka järgida vabaturumajanduslikku poliitikat ja aktsepteerida lepingute tingimusi ning

acquis communautaires�e (seadusi ning poliitikat, mis on juba Euroopa Liidu poolt

rakendatud). (McCormick 1999:80-81) Enne Eesti liitumist küsitakse rahva arvamust

referendumi teel.

Paljud uuringud viiakse läbi eesmärgil, et teada saada, mida Eesti rahvas Euroopa

Liidust arvab. Otsus, kas liituda või mitte liituda Euroopa Liiduga, on nimelt rahva kätes. Oma

tööga soovin näidata, mida eesti üliõpilased Eestis Euroopa Liidust arvavad, mida nad

loodavad või kardavad. Mitte ainult, kas nad on negatiivsed või positiivsed Euroopa Liiduga

liitumise suhtes, aga samuti, kust nad on saanud informatsiooni EL-i kohta ja kas neil on huvi

saada rohkem infot. On tähtis teada, kuivõrd hästi informeeritud nad on, kuna kahtlused ja

lootused Euroopa Liidu suhtes võivad põhineda nii faktide kui ka tunnetel. Minu arvates on

see rühm eriliselt huvitav, sellepärast et nemad on need, kes tulevikus juhivad Eestimaad.

Minu hüpotees on, et eesti üliõpilased on enamasti negatiivsed Euroopa Liiduga

liitumise suhtes, ja et rohkema info hankimine neid eriti ei huvita.

4

2. Meetod ja materjalid Ma tegin 2001. a veebruaris oma uurimuse jaoks ankeetküsitluse ning kümme

intervjuud. Ankeedi jaoks püüdsin ma saada vastuseid üliõpilastelt, kes esindasid paljusid

erinevaid erialasid ja eri vanusegruppe. Ma andsin 550 ankeetiabivalmistele õpetajatele ja

üliõpilastele, sain tagasi 258 täidetud ankeeti, ja umbes 180 tühja ankeeti.

Ankeedis küsisin, kuidas üliõpilased hindavad oma informeeritust Euroopa Liidust, kas

nad on positiivsed või negatiivsed Euroopa Liitu astumise suhtes, millisest allikast on nad

saanud Euroopa Liidu kohta infot jne (vt Lisa 1). Ma küsisin ka, kas nad hääletaksid jah või ei,

kui referendum toimuks täna. Ühes ankeedi osas said nad iseseisvalt kirjutada, millised on

nende suuremad lootused ning kahtlused seoses Euroopa Liitu astumisega. Ma kavatsen oma

lõputöö uurimuses näidata, millised kahtlused ja lootused on neil, kes on kõige positiivsemad,

ja neil, kes on kõige negatiivsemad. Huvitav on näha, kas nende gruppide vahel on mingi

erinevus, või kas mõlemad kardavad ning loodavad samasuguseid asju. Seal, kus võimalik,

võrdlen ma oma tulemusi Elanikkonna monitooringu aruandega (Saar Poll, Sotsiaal- ja turu-

uuringud), mis on avaldatud Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel

(http://www.elis.ee/). Selles uuringus osalesid 2023 vastajat, küsitlusperiood oli 6.-20 aprill

aastal 2000. Need on ühe käimasoleva uuringu viimased tulemused, tabelites näidatakse ka

eelnevaid resultaate. Ma olen osaliselt kasutanud selle uuringu küsimusi oma intervjuudes.

Intervjuude saamiseks saatsin e-maili teel palve, et need, kes oleksid nõus osalema

väikeses intervjuus Euroopa Liidu kohta, võtaksid minuga ühendust ja teataksid oma nime,

sünniaasta ning eriala. Kuna ma sain umbes sada vabatahtlikku, valisin nende hulgast viis

naissoost ja viis meessoost üliõpilast, erinevatelt erialadelt ning erinevate sünniaastatega. Iga

intervjuu kestis umbes pool tundi ja intervjuu mõte oli uurida sügavamalt samu teemasid, mis

olid ankeedis.

5

3. Tulemused Selles peatükis kavatsen avaldada ankeetide ning intervjuude tulemused. Esmalt toon

välja, ankeetidest saadud vastused ja siis jätkan lühikese aruteluga sellest, kas neil, kes peavad

end pooldajateks on teistsugused kahtlused ja lootused, kui neil, kes peavad end vastasteks.

Ma vaatlen ka, kust need kaks gruppi on saanud infot Euroopa Liidu kohta ja kui huvitatud

nad on enama informatsiooni saamisest. Edasi esitan intervjuude tulemused ning võrdlen neid

ankeetide tulemustega.

3.1 Ankeetide tulemused Ma esitan esimeses peatükis vastused küsimustele number üks, kaks ning kaheksa, sest

nad kõik seonduvad sellega, kuidas eesti üliõpilased suhtuvad Euroopa Liitu. Järgnevates

peatükkides vaatan lähemalt, kuidas üliõpilased hindavad oma informeeritust Euroopa Liidu

kohta, kust nad on saanud infot ja kuidas nad soovivad saada lisainformatsiooni, kui üldse

soovivad. Viimases peatükis vaatan, millised on nende suuremad lootused ja kahtlused seoses

Euroopa Liiduga liitumisega.

3.1.1 Küsimused 1-2 ja 8, Seisukohad Ankeedi esimene küsimus �Kas Te teate kindlalt, mida toob kaasa liitumine Euroopa

Liiduga?� ei anna tegelikult vastust küsimusele, kui palju eesti üliõpilased tegelikult teavad

Euroopa Liidust, vaid kuidas nad ise hindavad oma informeeritust.

Vastamisel, pidi iga tudeng märkima

oma seisukoha ristiga viiepunktilisel skaalal,

mille parempoolseim vastus oli �tean

kindlalt� ja vasakpoolseim vastus oli �ei tea

üldse�. 258s ankeedis märkisid 10 (4%)

üliõpilast risti kõige parempoolsemasse 0

50

100

150

Joonis 1

6

ruutu, 71 (27,5%) paremalt teise ruutu ja 136 (52,7%) keskmisesse ruutu. Vasakult esimesse

ruutu märkis oma risti 37 (14,3%) üliõpilast ja kõige vasakupoolsemasse ruutu ainult 3 (1,2%)

üliõpilast (vt joonis 1). Uks üliõpilane ei vastanud sellele küsimusele.

Teine küsimus annab ka vastuse ühele

objektiivsele küsimusele, nimelt �Kuidas Te

suhtute Eesti liitumisse Euroopa Liiduga?�.

Siin olid vastusealternatiivid samal moel

kujundatud; viiepunktise skaalana, mille

paremal pool oli vastus �positiivselt� ja

vasakul pool vastus �negatiivselt�. 26 (10%)

üliõpilast panid risti kõige parempoolsemasse

ruutu, 82 (31,8%) paremalt teise ruutu ja 66 (25,6%) keskmisesse ruutu. Vasakult teise ruutu

märkia risti 61 (23,6%) üliõpilast ja kõige vasakpoolsemasse ruutu 20 (7,8%) üliõpilast (vt

joonis 2). Sellele küsimusele ei vastanud 3 üliõpilast.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel oli esitatud tabel pealkirjaga:

�Suhtumine Euroopa Liitu maakondade kaupa�. Tabelis on näidatud, erinevaid faktoreid, mis

võiks mõjutada Euroopa Liitu astumise poolt või vastu hääletamist. Ma tulen oma tulemuste

analüüsis selle juurde tagasi.

Maakondade nimetuste alla on arvestatud ka kõik nende territooriumil paiknevad linnad,

s.t. näiteks Tallinn kuulub selles tabelis kategooria "Harju" alla.

0

20

40

60

80

100

Joonis 2

7

Tabel 1

Toetus Euroopa

Liidule

Mitteotsustanute

ning hääletusest

loobujate

osakaal

Huvitatus

Euroopa

Liidust

Informeeritus

Euroopa Liidust

Mis suunas

muutub Teie elu,

kui Eesti ühineb

Euroopa Liiduga

Harju toetajaid rohkem väike suur hea jääb samaks

Ida-Viru toetajaid rohkem keskmine keskmine halb jääb samaks

Jõgeva toetajaid rohkem keskmine suur hea jääb samaks

Järva vastaseid rohkem väike väike keskmine jääb samaks

Lääne

regioon*

toetajaid ja

vastaseid võrdselt keskmine väike halb läheb halvemaks

Lääne-

Viru

toetajaid ja

vastaseid võrdselt keskmine väike keskmine jääb samaks

Põlva vastaseid rohkem suur väike halb läheb halvemaks

Pärnu toetajaid rohkem keskmine suur hea läheb paremaks

Rapla toetajaid rohkem suur keskmine keskmine läheb halvemaks

Tartu toetajaid rohkem väike suur hea läheb paremaks

Valga toetajaid rohkem väike väike keskmine läheb halvemaks

Viljandi toetajaid rohkem suur suur hea läheb paremaks

Võru vastaseid rohkem väike väike halb jääb samaks

* Lääne regiooni alla on liidetud Saare-, Hiiu- ja Läänemaa

(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)

Kaheksandal küsimusel �Kas hääletaksite

Euroopa Liiduga liitumise poolt, kui

hääletamine toimuks täna?� oli kolm

võimalikku vastusealternatiivi. Esimene oli

020406080100120

1 2 3

Joonis 3

8

�jah� ja 84 (32,6%) üliõpilast märkisid risti sellesse ruutu. 70 (27,1%) üliõpilast valisid teise

alternatiivi: �ei�. Viimane vastusalternatiiv oli �ei oska öelda� ja selle valis 101 (39,1%)

vastajat (vt joonis 3). Kolm üliõpilast ei vastanud.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel oli uuritud sarnast küsimust. Järgnevas

tabelis on vastus küsimusele: �Kui homme toimuks Eestis referendum EL liikmeks saamise

küsimuses, kas Teie isiklikult hääletaksite selle poolt, et Eesti saaks EL liikmeks või

hääletaksite selle vastu?� (protsendid on valimisõiguslikust elanikkonnast). Siit on selget näha,

et Tartu üliõpilastel on sama arvamus kui Eesti rahva üldiselt.

Tabel 2

DETS. 1998 MAI 1999 OKT. 1999 MAI 2000

Hääletaks poolt 27% 30% 38% 34%

Hääletaks vastu 14% 23% 22% 26%

pole otsustanud, ei tea 46% 43% 34% 32%

Ei läheks hääletama 13% 5% 6% 8%

(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)

3.1.2 Küsimused 3-5, Infoallikad Kolmanda küsimusega soovisin teada millistest allikatest vastajate Euroopa Liidu-alased

teadmised pärinevad. Ankeedile vastajatel tuli reastada kolm kõige olulisemat infoallikat

tähtsuse järjekorras. Enim nimetati televisiooni, tähtsuselt järgmiseks peeti ajalehti,

kolmandana nimetati raadiot. Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringul osalevad inimesed

panid samuti esimesele kohale Eesti telekanalid, teisele kohale Eestis ilmuvad päevalehed ja

kolmandale kohale üle-eestilise leviga raadiojaamad.

Ankeedis pärisin edasi, kas üliõpilased olid iseseisvalt otsinud Euroopa Liitu puudutavat

informatsiooni ja kui nad olid, siis mis põhjusel. Vastajate hulgas vastas 109 (42%) üliõpilast,

et nad olid infot otsinud, 149 (58%), et nad polnud otsinud. Nende hulgas, kes olid

informatsiooni otsinud, olid 30 üliõpilast otsinud informatsiooni isiklikust huvist, 59 koolitöö

9

jaoks, 9 otsisid nii koolitöö jaoks kui isikliku huvi tõttu. 11 vastajal oli info iseseisvalt

otsimiseks muu põhjus, näiteks seoses keeleõppimise või tööga, kõige tavalisem põhjus nende

hulgas oli debatiks valmistumine.

Küsimusele (4c) �Kas leitud informatsioon vastas teie ootustele?� vastasid 75 üliõpilast

jah, 31 vastasid ei. Kolm üliõpilast ei vastanud. Küsimusele (5) �Kas te sooviksite saada

lisainformatsioon EL laienemisprotsessi kohta?� vastasid 201 üliõpilast jah, 57 ei, üks aga ei

vastanud.

Mind huvitas, mis viisil need

üliõpilased, kes soovisid saada

lisainformatsiooni, seda teavet tahaksid.

Igaüks sai valida kaks enim sobivat

võimalust. Siiski 12 üliõpilast ei vastanud

üldse, 11 valisid ainult ühe informatsiooni

saamise viisi, nimelt loengud, ja 32 valisid

rohkem kui kaks võimalust. Ülejäänud 146 üliõpilase soovid on näha neljandal joonisel.

Järgnevad arvud esitavad protsentides vastajate eelistused lisainformatsiooni saamiseks; 1)

televisioon 23,9%, 2) loengud 25%, 3) raadio 7,2%, 4) raamatud 2,7%, 5) ajakirjad 4,1%, 6)

ajalehed 22%, 7) Bro�üürid 11,3%, 8) muul viisil 3,8%. Pooled nende hulgast, kes valisid muu

viisi, nimetasid internetti. Teised ettepanekud selles rühmas olid avalikud väitlused ning

Euroopa Liidu ametnikud või EL liikmesriikide kodanikud.

3.1.3 Küsimused 6-7, Lootused ja kahtlused

Võrreldes neid, kes pidasid ennast ise vastasteks, nendega, kes pidasid ennast Euroopa

Liidu suhtes positiivseks, on kohe näha, et neil on umbes samad lootused ja kahtlused seoses

EL-i astumisega, aga rõhuasetused on väga erinevad. Kõiki vastuseid on võimalik näha lisas

nr. 2. Küsimusele �Millised on teie suurimad lootused liitumisel Euroopa Liiduga?� vastasid

0

20

40

60

80

1 2 3 4 5 6 7 8

Joonis 4

10

palju euroskeptikud, et lootused puuduvad. Siin nimetati siiski lootust, et Eesti jääks, nagu ta

praegu on, ja et Eesti poliitikas ei toimuks radikaalseid ümberkorraldusi; et Eesti siseturg

oleks kaitstud importkaupade eest ja et eesti rahval säiliksid oma traditsioonid. Mõned sellesse

rühma kuulujad loodavad majanduslikke hüvesid nagu palkade tõus, maksukoormuse

vähenemine, toetus põllumajandusele ja väliskapitali sissevool. Nimetati ka töö- ja

õppimisvõimalusi ning piiride kaotamist.

Euroopa Liidu suhtes positiivselt meelestatud üliõpilased tõid välja rohkem lootusi: Üks

kõige sagedamini esinenud lootusi oli tööjõu vaba liikumine ja Eesti majanduse

stabiliseerumine. Nimetati ka kõrgemaid palku ja rohkem võimalusi välismaal õppida, samuti

piiride kaotamist ja tollibarjääride kadumist. Mainiti ka vabakaubandust ja seda, et Eesti

arengule oleks pikemas perspektiivis kasulik ratsionaalsem ja suurem majandusruum. Loodeti

ka, et sõjaohu korral on võimalik liitlasriikidelt abi saada. Samuti nimetati siinkohal lootust, et

Eesti areneb EL-i astumisel sotsiaalselt kiiremini ja elatustase tõuseb. Paljudn

intervjueeritavad, eriti need, kes olid Euroopa Liidu vastu, mainisid, et Eesti pole EL-i

astumiseks valmis, kuna Eesti sotsiaalpoliitika on liiga nõrk.

Kahtluste kohta oli euroskeptikutel palju öelda: �ajude äravool�, paljud kõrgharidusega

inimesed lähevad Eestist ära, et töötada välismaal. Siinkohal nimetati ka võõrtööjõu sissevoolu

;kaintervjuudest ilmnes kartust, et liiga paljud välismaalased hakkavad Eestis elama. Eesti keel

võib kaotada oma tähtsuse, ning eesti vaim, tahe ja huvid surutakse maha. Tuniti ka muret, et

eesti rahvas kaotab oma rahvuslikku identiteedi ja saab eurorahvaks. Paljud kartsid, et Eesti

põllumajandus sureb välja, ning et toimub üldine vaesumine, eriti maapiirkodades. Kui EL-i

pooldajad kiitsid vabakaubandust, nimetasid euroskeptikud seda kui EL-i negatiivsemalt

külge. Teisteks majanduslikeks muredeks on hindade ja maksude tõus.

Nendest, kes olidEuroopa Liiduga ühinemise suhtes kõige positiivsemad, kirjutasid kaks

inimest, et nad ei oska öelda kuidas nad hääletaksid, kui referendum toimuks homme, teised

hääletaksid pool, samas kui kõik EL-i vastased hääletaksid vastu. Positiivselt meelestatud

11

üliõpilaste kahtlused oli natuke teistmoodi formuleeritud. Tundub, et arvestatakse

hinnatõusuga, kui Eesti astub Euroopa Liitu, ent muret tuntakse pigem seepärast, kas palgad

tõusevad sama palju kui hinnad. Ühe probleemina nimetati kartust, et Eesti otsustusvõime

langeb ning tekib sõltuvus suurkorporatsioonidest ja EL keskvalitsusest. Veel nimetati liiga

ranget bürokraatiat ja norme, tunti muret, �kas keegi �Brüsselis� tegelikult hoolib� ja et Eesti

pole võib-olla päris valmis Euroopa Liitu astumiseks. Eesti identiteet, kultuur ja keel võivad

kaduda ja loodetud elatustasemetõus ei pruugi tulla. Mõned märkasid, et Eesti on alles ühest

liidust (NSVL) tulnud ja natuke ebameeldiv on juba teise liiduga ühineda.

Kõige positiivsemalt ja kõige negatiivsemalt üliõpilaste ankeeidast (vastavalt 26 ja 20, vt

joonis 2) nähtub, et Euroopa Liidu suhtes positiivsed üliõpilased arvavad suuremas ulatuses

kui negatiivsed üliõpilased, et nad teavad kindlalt, mida Euroopa Liitu astumine Eestile toob.

Umbes sama palju positiivselt (46%) ja negatiivselt (45%) meelestatud üliõpilasi oli

iseseisvalt otsinud Euroopa Liitu puudutavat informatsiooni. Kõikidest ankeedi osalevatest

üliõpilastest oli 42% otsinud infot iseseisvalt. Pooldajate olulisemateks infoallikateks on

tähtsuse järjekorras 1) televisioon 2) ajalehed 3) ajakirjad. Enamus neist soovivad

lisainformatsiooni liitumise kohta. Vastaste infoallikad on järgnevad 1) televisioon 2) ajalehed

3) sõbrad ja perekond (vrd lk 8). Ainult väike osa neist soovib rohkem informatsiooni.

3.2 Intervjuude tulemused Kümnest intervjuueeritavast neli olid Euroopa Liidu suhtes negatiivsed ja kuus olid

pigem positiivsed. Kõigepealt püüdsin välja selgitada, kui hästi informeeritud üliõpilased on

Euroopa Liidu kohta, seejärel, millised kahtlused ning lootused vastajatel on.

3.2.1 Küsimused EL informatsiooni kohta Isegi kui kaheksal üliõpilasel minu uuringus oli kindel seisukoht, kas ta hääletaks poolt

või vastu, kui referendum Euroopa Liidu liikmeks saamise küsimuses toimuks homme, ütles

ainult üks üliõpilane, et tal on otsuse langetamiseks piisavalt informatsiooni. Teised vastasid,

12

et neil oleks otsustamiseks rokem aega vaja või et neile meeldiks saada rohkem teavet. Kõik

intervjuus osalejad teadsid, kust saada rohkem infot, kui neil tekiks huvi mõne Euroopa

Liiduga seotud küsimuse vastu, aga kolm polnud üldse infot iseseisvalt otsinud. Neli olid

otsinud infot isiklikust huvist ja kolm kooli jaoks. Mõned nendest, kes olid kriitilised EL-i

suhtes, lisasid ankeedile, et EL-i kohta käiv informatsioon on tihti ühepoolne ja väga

subjektiivne. Kaks üliõpilast leidsid, et võiks olemas olla mõni objektiivne bro�üür, milles

selgitatakse kõiki tingimusi, mida Euroopa Liit Eestile pakub ja Eestilt nõuab.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi koduleheküljel oli uuritud sarnast küsimust. �Kui

homme toimuks referendum Euroopa Liidu liikmeks saamise küsimuses, siis kas Teil on

piisavalt informatsiooni, et otsustada, kas hääletada liikmeks saamise poolt või vastu?�

Tabel 3

SEPT. 98 MAI 99 OKT. 99 MAI 00

on piisavalt 17% 23% 27% 31%

ei ole piisavalt 73% 63% 62% 59%

Raske öelda 10% 14% 11% 10%

(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)

3.2.2 Küsimused EL informatsiooni allikate kohta Ma küsisin, millised on vastajate jaoks peamised infoallikad Euroopa Liidu kohta, ja

millistest allikast saadud teavet nad kõige usaldusväärsemaks peavad.

Enam vähem kõik väitsid, et nad vaataksid televiisorist Euroopa Liitu käsitlevaid

saateid, ja samuti loeksid ajalehti, aga pigem siis, kui seal pudutatakse Eesti ja Euroopa Liidu

vahelisi suhteid, mitte ainult Euroopa Liitu. Mõned usaldasid täiesti ajalehtedest saadud infot,

eelkõige �Postimehest�, kuid kaks ütlesid, et nad ei usalda ajalehti. Üks selgitas lähemalt, et ta

ei pea ajalehti usaldusväärseks, kuna tema arvates on selgelt näha, kas artikli on tellinud EL-i

13

pooldajad või vastased. Enamus vastasid, et Euroopa Liidu-teemalisele saatele juhuslikult

peale sattudes jääksid nad vaatama, aga selliseid saateid nad telekavast ei otsi. Paljudel on

peamiseks infoallikaks internet. Ankeetidest saadud vastused kinnitavad, et tudengid

usaldavad internetist saadud infot, mõned isegi rohkem kui ajalehti. Üks intervjueeritav

selgitas, et kui ta leiab ajalehest midagi huvipakkuvat, siis ta proovib selle kohta internetist

rohkem infot leida. Minu jaoks oli see huvitav, kuna mina eriti ei usalda internetist saadud

infot.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringus oli küsimus �Millistest infoallikatest saadud

infot peate Te kõige usaldusväärsemaks?� Paistab, et üliõpilased otsivad internetist infot

rohkem, kui Eesti rahvas üldiselt.

Tabel 4

NOV. 1998 OKT. 1999 MAI 2000

Eesti telekanalid 48% 58% 44%

Eestis ilmuvad päevalehed 37% 44% 35%

Üle-Eestilise leviga raadiojaamad 30% 36% 24%

Eestis ilmuvad nädalalehed 10% 16% 12%

Internet 11% 11% 12%

Sõbrad, tuttavad, töökaaslased 5% 7% 11%

(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)

3.2.3 Kahtlused ja lootused Nende kahtlused, kes hääletaksid EL-i vastu, kui referendum toimuks täna, olid

järgmised: kõik lubadused ei lähe täide, tõenäoliselt takistatakse siiski Euroopas vabalt

liikumist ja töötamist. Samal moel kardetakse seda, mis võib Eestis juhtuda pärast liitumist:

need kes on noored ja tugevad, võivad reisida ükskõik kuhu, aga teised jäävad Eestisse.

Nõukogude Liidu kogemused on ikka meeles, ja mõned kardavad seda bürokraatiat, mis võiks

14

tulla, ja seadusi, mis tunduvad Eesti suhtes mõttetutena. Siinkohal nimetati ka kartust, et Eesti

rahvas kaotab iseenda kultuuriliselt ning keeleliselt.

Euroopa Liidu pooldajate kahtlused on järgmised: kõik tooted muutuvad ühesuguseks

mingi eurostandardi järgi. Üks intervjuueeritav ütles näiteks, et standardite ühtlustamine võib

tuua �suured roosast plastmassist euroasjad, kus kõik on ühtemoodi, igav ja isikupäratu�.

Muidugi nimetati ka kartust, et eesti keel ja kultuur hakkab kaduma. Uuesti võeti kõne alla

suurenenud bürokraatia: asju hakatakse otsustama Eestist kaugel, vaatamata, kui hästi see

Eestile sobiks. Liiga palju reegleid surutakse peale, nii et Eesti riik ei saa enam ise otsustada.

Lubadused ja lootused ei pruugi täide minna ja inimesed pettuksid.

EL-vastaste lootused on järgmised: Piiride avanemine ühispassi omanikule. Majanduslik

paranemine, nii üksikisikule kui ka ühiskonnale. Muidugi ei olnud lootusi palju, kuna see

grupp vastajad tegelikult ei taha, et Eesti astuks Euroopa Liitu.

Pooldajad nimetasid positiivsest vaatenurgast standardite ühtlustamist, nii et Eesti peaks

näiteks rohkem tegelema sotsiaalpoliitiliste probleemide lahenedamisega. Eesti poleks teiste

silmis enam vaene Ida-Euroopa maa ning võiks jõuda kümne aasta pärast Lääne-Euroopa

sfääri. Muidugi nimetati ka avatud tööturgu ning reisimisvõimalusi.

Ma uurisin ka, et kui Eesti ühineks Euroopa Liiduga, kuidas vastajate elu sellega seoses

muutuks. Eurovastastest kolm vastasid et nende elu arvatavasti ei muutuks. Üks vastaja tundis

muret, et EL-iga ühinemisel ei hakata Eestisse ikkagi erapooletult suhtuma, võib-olla nõuavad

Euroopa Liiu suuremad liikmesriigid (näiteks Saksamaa), et nende tööturud jääksid eestlastele

kinni. Teine arvas hoopis, et oleks lihtsam tööle saada ja reisida.

Pooldajad arvavad, et neil oleks suuremad võimalused välismaal töötamiseks, kui Eesti

ühineks Euroopa Liiduga. Kuuest viis vastasid, et nad arvavad, et piirid avanevad ja et

reisimine ja õppimine välismaal läheb lihtsamaks. Ainult üks arvas, et suuri muutusi ei toimu.

15

Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringus oli sarnane küsimus.Taas on selgelt näha, et

Tartu üliõpilaste arvamused sarnanevad üldiselt Eesti rahva omadega, kuna enamus arvas, et

nende isiklik elu jääb samaks või muutub veidi paremaks.

Oletagem, et Eesti ühineb EL-iga. Mis Te arvate, mis suunas Teie elu sellega seoses

muutub?

Tabel 5

NOV 97 MAI 98 SEPT 98 MAI 99 OKT 99 MAI 00

palju paremaks 4% 3% 5% 3% 4% 3%

veidi paremaks 32% 28% 31% 24% 28% 22%

Jääb samaks 38% 37% 40% 35% 39% 39%

veidi halvemaks 7% 8% 9% 9% 9% 12%

Palju halvemaks 3% 3% 2% 6% 4% 7%

Raske öelda 16% 21% 13% 23% 16% 17%

(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)

Isegi paljud liitumise suhtes positiivsed arvasid, et enne liitumist tuleb natuke oodata,

aga hiljemalt aastal 2010 on Eesti juba osa Euroopa Liidust. Ootamise põhjustena nimetati

näiteks, et liitumine pole ainult poliitiline, vaid ka psühholoogiline küsimus ja inimesed

peavad sellega harjuma. Tuntakse veidi hirmu, et Eesti näib vaesena,kes ainult vastu võtab,

aga ise midagi kaasa ei oska viia. Üliõpilased arvasid siiski, et enne aastat 2010 on Eesti

siseolukord nii palju paranenud, et Eesti võiks ka midagi Euroopa Liitu tuua. Ainult üks

vastaja ütles, et liitumine peaks toimuma nii kähku kui võimalik ja et selle õige aeg sõltub

ainult Euroopa Liidust.

Euroopa Liidu vastased leidsid, et kui Eesti ikka ühineb Euroopa Liiduga vastu nende

tahtmist, siis on tähtis mitte kiirustada. Üks vastanutest pakkus, et oodata tuleks vähemalt viis

aastat; teine jällegi ütles, et näiteks 10-15 aasta pärast oleks reaalne, et Eesti ühinemiseks

küllalt nii tugev. Samas lisas ta ka, et kui Eesti on nõrk, siis pole liitumisest kasu, ja kui ta on

tugev, siis ei ole mõtet liituda. Tundub, et mõlemad rühmad on ühisel arvamusel, et Eestil on

16

vaja enne EL-i astumist rohkem aega. Sama tulemuseni jõuti ka EL Infosekretariaadi

uurimuses.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringu osalenute vastused nõnda küsimusele �Mis Te

arvate, millal oleks Eestil õige aeg saada Euroopa Liidu liikmeks?�

Tabel 6

NOV. 98 MAI 00

2-3 aasta pärast 17% 21%

4-6 aasta pärast 22% 23%

7-10 aasta pärast 14% 14%

Rohkem kui 10 aasta pärast 11% 8%

mitte kunagi 10% 12%

on juba praegu õige aeg 5% 5%

raske öelda 20% 17%

(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)

Et saada natuke laiemat perspektiivi, mitte ainult uurides, kuidas vastajate isiklik elu

muutuks, küsisin ka, kes saab liitumislepingust kasu ja kellele võiks see kahju tuua.

Euroskeptikud vastasid, et alguses võiks see Eestile kasulik olla, aga mitte pikemas

perspektiivis, sest EL on liiga bürokraatlik süsteem, liiga suur ja ebaefektiivne. Üks väga

skeptiline üliõpilane vastas, et EL ei laieneks kindlasti, kui see ei tooks EL-ile kasu, aga kes

võiks sellest Eestis kasu saada, ei osanud ta öelda. Üks teine vastaja lootis vähemalt, et

liitumine võiks tuua Eestile kasu, ja kolmas arvas, et kasu saavad pigem riigiametnikud.

Pooldajad vastasid, et kui ainult Eesti ühineb Euroopa Liiduga, ja teised kandidaadimaad

loobuvad ühinemisest, siis ei mõjuta see Euroopa Liitu kuigi palju. Üks vastaja avaldas

arvamust, et võib-olla tahab EL Eestit, et saada kindel idapiir. Kõik pooldajad olid nõus

sellega, et Eesti võidab rohkem kui EL, isegi kui see tähendab alguses Eestile palju kulutusi.

Üks tudeng vastas, et eestlasena on ta Euroopa Liidu poolt, sest Eesti on nii väike ja praegu nii

17

vaene riik, ent isegi kui ümberkorralduste tegemine seadustes ja institutsioonides on kulukas,

toob ühinemine siiski Eesti riigile kasu. Selles, kes Eestis rohkem kasu saab, läksid pooldajate

arvamused lahku. Mõned arvasid, et linnainimesed saavad rohkem kasu ja et Eesti

põllumajandus hääbub kindlasti peale Euroopa Liitu astumist, sest Euroopa Liidus on

suuremad põllumajandusriigid, näiteks Holland ja Taani, kellega ei suuda võistelda. Teised

arvasid hoopis, et see on talunikele parem, sest neil on võimalus toetust saada EL-ist.

Üksmeelselt olid seisukohal, et vanemad inimesed võidavad liitumisest vähem noored, kellel

on rohkem �ansse Euroopa Liidus vabalt liikuda. Siinkohal nimetati ka, et ärimeestele võiks

liitumine tuua suuremaid võimalusi.

Euroopa Liidu Infosekretariaadi uuringu vastused küsimusele: �Mis Te arvate, kes

järgnevalt loetletutest saab Eestis tõenäoliselt kasu ja kes jääb tõenäoliselt kaotajaks, kui

sidemed Eesti ja Euroopa Liidu vahel tihenevad?� (% nendest, kes vastasid, et saavad kasu)

18

Tabel 7

NOV 98 MAI 00

Riigiametnikud 56% 65%

Õpilased, üliõpilased 52% 56%

Noored 45% 55%

Relvajõud 50% 54%

Haridussüsteem 55% 50%

Sotsiaalhoolekanne 47% 43%

Riigiettevõtted 49% 41%

Tervishoiusüsteem 49% 41%

Eraettevõtlus 44% 37%

Töötud 23% 22%

Talunikud 21% 21%

Pensionärid 22% 18%

Madala sissetulekuga inimesed 19% 16%

Lihttöölised 17% 13%

(Euroopa Liidu Infosekretariaat 2000)

19

4 Tulemuste analüüs Kui ma alustasin selle uuringu ettevalmistusi, olin ma päris kindel, et Eesti üliõpilased

on üldiselt negatiivsed Euroopa Liidu ja Eesti ühinemise suhtes sellega ja et nad on juba

informatsioonist küllastunud. Ma arvasin, et nad ei taha saada rohkem informatsiooni, sest

massimeedias räägitakse juba niigi palju euroasjadest, ja et üliõpilastel on sellest juba küllalt

saanud. Ma ei tahtnud ülearu keskenduda sellele, mida üliõpilased arvavad Euroopa Liidust

üldiselt, vaid rohkem sellele, kuidas nad suhtuvad Eesti astumisse Euroopa Liitu. Sellest

lähtuvalt koostasin ka ankeedi. Ainult kaks küsimust puudutavad Euroopa Liitu üldiselt, ja siis

ainult seda, kust üliõpilased on saanud informatsiooni EL-i kohta ja kas nad on iseseisvalt

otsinud sellist informatsiooni. Küsitlusankeet sisaldas valdavalt subjektiivseid küsimusi,

kuidas üliõpilased ise hindavad oma teadmisi liitumisest, kuidas nad suhtuvad liitumisse, ja

millised on nende suurimad lootused ning kahtlused Euroopa Liitu astumisel.

Oluline seik on siinjuures, et ma ei ole proovinud mõõta, kui palju üliõpilased tegelikult

Euroopa Liidust teavad, sest minu arvates on huvitavam kajastada üliõpilaste tundeid seoses

liitumisega. Ma võrdlesin siiski ankeedis osalejate enda hinnangut oma teadmistele sellega,

kuivõrd positiivsed või negatiivsed nad liitumise suhtes on, sest ma lootsin leida selles mingit

kooskõla. Leidsingi, et pooldajad arvavad suuremal määral kui eurovastased, et nad teavad,

mida Euroopa Liitu astumine Eestile toob.

Ma näitasin oma töö esimeses osas enamasti joonistega, millised vastused ma sain

kõigilt 258-lt üliõpilastelt, ja seal kus võimalik, võrdlesin tulemusi Euroopa Liidu

Infosekretariaadi poolt tehtud uuringutega. Esimene küsimus, mida analüüsisin, oli kui hästi

informeeritud on üliõpilased enda arvates liitumisest. Küsimus kõlas järgmiselt: �Kas te teate

kindlalt, mida toob kaasa liitumine Euroopa Liiduga?� Suur enamus, 52,7% üliõpilastest

vastas, et neil on keskmised teadmised. See pole nii üllatav, sest vastusealternatiivid olid

esitatud nii, et oli võimalik märkida rist keskmisesse ruutu. Intervjuud aga kinnitasid, et

üliõpilased väidavad, et neil on keskmised või pisut üle keskmised teadmised liitumise kohta,

tagasihodlikult lisades, et alati on võimalik rohkem teavet saada. Kui ma uuesti sellise uurimu

20

läbi viiksin, siis teeksin kuuepunktise skaala, nii et üliõpilased peaksid otsustama kas nad

teavad rohkem või vähem. Sellega kaasneb oht, et nad siiski paneksid risti skaala keskele, ja

mitte üldse ruutudesse, mis takistab statistilist analüüsi.

Minu hüpotees, et eesti üliõpilased on enamasti negatiivsed Euroopa Liitu astumise

suhtes, ei osutunud tõeseks. Euroopa Liitu astumise suhtes väga postitiivseid ja väga

negatiivseid üliõpilasi oli vähe, valdav enamus oli selles küsimuses kas keskmised või

positiivsed. Kui minu hüpotees oleks olnud tõene, siis oleks joonis 2 vastupidine välja näinud.

Võib-olla on üliõpilased positiivsed, kuna nad on üsna hästi informeeritud. Euroopa Liidu

Infosekretariaadi koduleheküljel on avaldatud uurimus, mis näitab, et tööstuspiirkondades

elavad inimesed teavad Euroopa Liidust rohkem ja on pigem positiivsed kui maainimesed (vt

Tabel 1). Teine spekulatsioon oleks, et eesti üliõpilased kuulavad palju poliitikuid, ja kuna

poliitikud näitavad Euroopa Liitu heas valguses, siis suhtuvad ka üliõpilased sellesse

positiivselt. Ma ei ole oma uuringus püüdnud saada vastust küsimusele, mis põhjusel nad

positiivsed või negatiivsed on. Uurisin aga, üliõpilased kardavad või loodavad Euroopa

Liiduga ühinemisest. Sellest kirjutan ka rohkem, aga vaatame enne hüpoteesi teist osa: kas

rohkema info hanikimine huvitab eesti üliõpilasi.

Koguni kui 78% üliõpilastest tahtsid saada rohkem infot Euroopa Liidu

laienemisprotsessi kohta. Tundub, et see tähendab ka, et nad kavatsevad sellist infot otsida,

aga see ei ole päris õige järeldus. Ma esitasin ka intervjuudes sama küsimuse ja enamus

vastanutest tahtis samuti rohkem infot saada. Kui aga küsisin, kas nad kavatsevad seda infot

enne referendumit otsida, siis vastasid paljud, et kavatsevad, aga nad polnud päris kindlad, kas

nad seda siiski teevad. Seepärast on raske öelda, kas minu hüpoteesi teine osa on tõene või

vale. Neid huvitab saada rohkem info, aga kas neid huvitab seda otsida? Ankeetidele

vastajatele enim sobinud viis informatsiooni saamiseks olid televisioonisaated ja loengud,

mõlemad passiivsed viisid selles mõttes, et nad ei pea siis lugema ega infot otsima. Kolmandal

kohal olid aga ajalehed, nii et üliõpilased loevad küll, aga ajalehede lugemine on tavaliselt

passiivne info otsimine, sest seal on kirjutatud ka palju muudest teemadest. Intervjuudes

21

osalenud üliõpilased mainisid, et nad ei jäta lugemata, kui Euroopa Liidu kohta on midagi

kirjutatud, aga mitte keegi neist ei otsinud harilikult selliseid artikleid.

Olen kolmandas peatükis eesti üliõpilaste lootuste ja kahtluste kohta Euroopa Liitu

astumisel juba palju kirjutanud ja ma ei hakka seda pikalt kordama, aga mõned huvitavad

punktid on siiski väärt mainimist. Piiride avanemine oli väga sageli esinev lootus, samuti vaba

liikumine ja avatud tööturg. Mõned vastased kardavad piiride avanemist, kuna see võib tuua

Eestisse välismaalasi ja paljud kõrgharidusega eestlased läheksid ära. Selliseid mõtteid ei

avaldatud küll eriti sageli. Paistab, et vastastel ja pooldajatel on umbes samad lootused, kõige

sagedamini nimetati majanduslikku paranemist. Mõlemad rühmad, aga eriti just

euroskeptikud, kartsid, et Eesti rahvas võib kaotada oma kultuuri ja keele. Skeptikud ja

pooldajad on eri arvamusel ühes küsimuses, nimelt standardite ühtlustamines. Pooldajate

arvates on see Eestile kasulik, kuna siis tuleb hakata seadusi ja reegleid ümber vaatama.

Euroopa Liidu vastased arvasid aga, et see oleks Eesti riigile kahjulik, sest Eesti kaotaks siis

enda omapära.

22

5 Kokkuvõte

Minu hüpotees, et eesti üliõpilased on enamasti negatiivselt meelestatud Euroopa

Liiduga liitumise suhtes ja et enama info hankimine neid eriti ei huvita, osutus nii valeks kui

õigeks. Tundub, et eesti üliõpilased võrrelduna Eesti rahva enamusega on pigem positiivsed

kui negatiivsed ja umbes sama protsendimäär üliõpilastest hääletaks poolt, kui homme

toimuks Eestis referendum EL-i liikmeks saamise küsimuses. On selge, et üliõpilased on

suuremal määral huvitatud lisainformatsiooni saamisest EL-i laienemisprotsessi kohta, aga

samas on kahtlane, kas nad ise hakkaksid otsima sellist informatsiooni, või kas nad ootavad,

et see tuleks neid ilma vaevata?

Sel ajal, kui ma kirjutasin oma lõputööd, kevadsemestril 2001, on Eesti rahva arvamus

EL-ist muutunud. Viimased avaliku arvamuse uuringud näitavad pooldajate hulga langust.

Oleks huvitav välja selgitada, kas sama kehtib ka üliõpilaste seas. Teised aspektid, millesse

oleks võimalik edaspidi süveneda, on näiteks, kui palju eesti üliõpilased tegelikult teavad

Euroopa Liidust, mitte ainult, kuidas nad ise hindavad oma informeeritust. Oleks ka huvitav

võrrelda eesti üliõpilaste arvamust üliõpilastega teistes kandidaadimaades, näiteks Lätis,

Leedus või Poolas.

Minu jaoks on lõputöö kirjutamine olnud põnev ja õpetlik, ma loodan, et töö lugemine

on olnud Teile niisama huvitav.

23

Allikad Euroopa Liidu Infosekretariaat, 2001: Uuringud (18.4.2001)

http://www.elis.ee/uuring/uuring_mon_00.asp

McCormick, 1999, Understanding the European Union � A Concise Introduction, New York,

Palgrave, lk. 80-81.

24

25

Lisa 2

Kõige negatiivsemad ankeedivastajad Millised on Teie suurimad lootused liitumisel Euroopa Liiduga?

1. Loodan et siis pandaks oluliselt suuremat rõhku Ida-Virumaa arengule.

2. Puuduvad.

3. Loodan et Eesti ei liitu.

4. Ei looda eriti midagi.

5. Neid pole.

6. Palgataseme tõus, heaolu kasu, väliskapitali sissevoog.

7. Lootusi eriti pole, võibolla suuremad välisinvesteeringud.

8. Eesti rahva edasine eksisteerimine koos pikaajaliste väljakujunenud traditsioonidaga.

9. Et säiliks Eesti oma raha � kroon. Et Eestil oleks võimalus kaitsta oma siseturgu

importkaupade eest.

10. Mul ei olegi lootusi. Ma ei pea Euroopa Liiduga ühinemist mõistlikuks.

11. Raha valdkondadesse, milledesse seni ei jaganud.

12. Elatustaseme kasu. Lihtsustatud piiriületavas kord.

13. �

14. Õpetaja (ja teiste sots. sfääri töötajate) palgatõus, maksude vähenemine, väike ettevõtline

ja põllumajandase toetamine.

15. Puuduvad (praktiliselt).

16. Õppimisvõimalused parenevad veelgi.

17. Et Eesti riik säiliks sellisena nagu on, et ei toimuks eesti poliitikas mingisugused

radikaalseid ümberkorraldusi.

18. Töökohtade laienenud võimalused.

19. �

20. Et kõik muutuks paremaks, nt. hinnatase, sissetulekud, julgeolek.

26

Millised on Teie suurimad kahtlused liitumisel Euroopa Liiduga?

1. Ma ei näe sellest minisugust kasu, pigem kahju (hinnatõusud jne).

2. Eestlaste rahvusliku identiteet kaob.

3. Maksud tõusevad, sotsiaal-hoolimatus, vabamüüklaste täielik vabastamine.

4. Eesti majandusele ei mõju see kindlasti positiivselt.

5. Usun, et Eesti kaotab praktiliselt oma iseseisvust, ta pole majanduslikult nii tugev, et olla

partnerina Euroopa Liiduga. Tuleb palju välismaalisi, Eesti keel kaotab oma tähtsust.

Liitumine Euroopa Liiduga = Eestimaa müümine, kasu sellest saab ainult kitsas rühm

inimesi (poliitikud raha).

6. �ajude äravool�, võõrtööjõu sissevool, liiga range reglementeeritus.

7. Eesti positsioon nõrgemaks. Olles EL, mida ikka juhivad Euroopa juhtriigid.

8. Meie vaim, tahe ja huvid surutakse maha.

9. Et Eesti elatustase lange veelgi, toimub üldine vaesestumine (eriti maapiirkodades).

10. Et ta neelab meid lihtsalt maha, et kaotame igasuguse rahvusliku identiteedi, ja saame

üheks suunaks eurorahvaks.

11. Eesti põllumajandus sureb peaagu välja. Kvaliteetsem tööjõud läheb ära Läände. Hinnad

tõusevad.

12. Oma maa kultuuri tõrjumine tahaplaanile rahvastiku vähenemine.

13. Otsustamisosalus, läbipaist.

14. Põllumaja hääbumine, imporditõus, urbaniseerumine, paljud suurettevõtted müüakse

välismaalastele.

15. 1, majandus, 2, keel ja tavad.

16. et kõik läheb kallimaks, et oma põllumajandus saab kannatada, et oma raha ära kaob.

17. Et Eesti riik kaotab mingil määral iseseisvuse.

18. Maapiirkondade põllumajandusliku tegurese väljasuremine.

19. �

20. Ei oskagi täpselt nimetada.

27

Kõige positiivsemad ankeedivastajad Millised on Teie suurimad lootused liitumisel Euroopa Liiduga?

1. Tööturu laienemine minu jaoks.

2. Vabakaubandus, vaba reisimine, töötamine EL-i piires.

3. Ratsionaalsema ja suurema majandusruumi hea mõju Eesti arengute pikemas perspektiivis.

4. Lootus, et avaneks rohkem võimalusi tööjõu raketuseks, noorte hariduseks välisriikides.

5. Et Eestile ei kehtestataks isikute vaba liikumise ja töölubade osas üleminekuperioodi (liiga

pikka).

6. Et saaks vabamalt reisida, õppima minna EL riikidesse ilma et oleks vaja elamisluba

jama�

7. Vaba tööjõu liikumine , tollibarjääride kadumine, investeeringute kasu.

8. Laiemad töö ja õppimisvõimalused.

9. Elutase kõrgenemine.

10. Palga tõus, uued investeeringud, uued töökohad, õiglased seadused.

11. Et see on soodus meie riigi majandusele ja muule arengule.

12. Äkki saab kuhugile huvitavasse kohta tööle minna (korraks).

13. Elatustaseme tõus.

14. Riigipiiride kadumine.

15. Neid on mitmeid. Peamiselt aga tööjõu vaba liikumine (ei soovi küll mingeid türklasi

Eestisse, kuid eesti ujudeks (?) hea võimalus).

16. Eesti majandus stabiliseeruks. Sõja ohu korral on loota liitlasriikide abile.

17. Aktiviseerub majandustegevus, tekkib kindlustunne et Euroopa on kui ühtne tervik, üldine

integreerumine.

18. Majanduslik abi.

19. Tööjõu vabaliikumine, stabiilsem majandus.

20. Igasuguste piiride kaotamine, majanduslik stabiilsus.

21. Kaovad piirid riikide vahel.

22. �

28

23. et ikka kõik läheb paremuse poole.

24. majanduskarv, palgatõus, vaba tööjõu liikumine, Eesti suuna külastatavus.

25. Üheskoos oleme tugevamad � kergem on lahendada tervet Euroopat puudutavaid

nuiaimusi

26. Eesti areneks kiiremini sotsiaalselt ja majanduslikult.

Millised on Teie suurimad kahtlused liitumisel Euroopa Liiduga?

1. kas eestlaste kultuur ja keel säilub?

2. �

3. EL poliitilised motiivid � miks seda tehakse, kas keegi �Brüsselis� tegelikult hoolib.

4. Kahtluseks on näiteks mõju Eesti põllumajandusele, keelele, kultuurile.

5. Liiga pikad üleminekuperioodid isikult ootan liitumises. Laienemine võib venida.

6. Kas palgad tõusevad sama palju kui hinnad? �Ajude väljavool�!!

7. Kultuurilise eripära ja keele kaotamine. Sõltuvus suurkorporatsioonsidest ja EL

keskvalitsusest.

8. Liigsed ettekirjutused ja Eesti enda otsustusvõime langus.

9. Ei ole.

10. Kas liitumine EL-iga toob kõike seda, mida ma nimetasin.

11. Et ei tule loodetud elutaseme tõuse.

12. Võibolla ei ole Eesti veel päris �valmis�, võib juhtuda, et jääme vaeslapse ossa. Nii nad

räägivad.

13. Liigne eurotaimne, eestlase nõrgumine.

14. Seadusandlus.

15. Ei oska kohe nüüd küll öelda.

16. Põllumajandus ääre-aladel

17. Eesti kultuuri ja keele säilimine �puhtana�, Eesti ettevõtete minek �väliskapitalile.

18. Ühest liitust (NSVL) tulek ja teise minek (EL).

19. Bürokraatia ja normid.

20. Oma rahvuslikku identiteedi kaotamine, sisseränne Eestisse.

29

21. Ei ole kahtlusi.

22. �

23. Et Eesti identiteet võib kaduda.

24. Puuduvad.

25. Tulevikus muutub Euroopa Liitu maine ja tähtsus allapoole arvestust.

26. Oleme noor riik, tulime Nõukogude Liidust, natuke hirmus teise liiduga liituda.